Venitus ja paindlikkus: juhend

Venitus ja paindlikkus: juhend

Venitus ja paindlikkus: juhend

sissejuhatus

Venitus ja paindlikkus mängivad olulist rolli meie igapäevaelus. Need võimaldavad meil oma liikumisi parandada, vigastusi ennetada ja sportlikku jõudlust suurendada. Selles juhendis vaatame lähemalt venituse ja paindlikkuse teemat ning saame teada kõik, mida peame teadma oma füüsilise liikuvuse parandamiseks.

Mis on paindlikkus?

Paindlikkus viitab meie lihaste ja liigeste võimele pinge all venitada ja lõõgastuda. Hea paindlikkus võimaldab meil liikuda suurema liikumisulatusega, samas kui piiratud paindlikkus põhjustab jäikust ja piiratud liikuvust.

Miks on paindlikkus oluline?

Hea paindlikkus pakub palju eeliseid. Ühest küljest võib see soodustada vereringet, mis omakorda viib meie lihaste parema hapniku ja toitainete pakkumiseni. Lisaks võib paranenud paindlikkus vähendada lihaste pinget ja valu. See võimaldab paremat kehahoiakut ja parandab sportlikku jõudlust, kuna see võimaldab suuremat liikumist erinevates erialades, näiteks jooga, tantsud ja võimlejad.

Venitus ja selle tüübid

Pikendus on lihaste ja liigeste sihitud manipuleerimine, et parandada nende paindlikkust. Seal on erinevat tüüpi venitusi, mida peaksime tundma õppima:

1.Staatiline venitus: Seda tüüpi venitus hõlmab lihase venitamist punktini, kus on tunda mugav pinge ja seejärel seda hoides. See soodustab paindlikkust ja aitab lihaseid lõdvestada.

2.Dünaamiline venitus: Erinevalt staatilisest venitamisest hõlmab dünaamiline venitamine kontrollitud korduvaid liigutusi, et suurendada lihaste liikumisulatust. Seda tüüpi venitus sobib eriti soojendusharjutusteks enne treenimist.

3.Ballistiline venitus: Seda tüüpi venitus sisaldab polsterdatud liigutusi, milles lihas esineb kiiresti, tõmblevaid ja sulgesid. Ballistilised venitused on nõudlikumad ja neid tuleks läbi viia ainult kogenud sportlased, kuna need võivad suurendada vigastuste riski.

Korralik venitamine

Nii et venitamine on tõhus ja soovitud tulemusi on võimalik saavutada, peaksime kaaluma mõnda põhijuhist:

1.Soojendama: Enne venitamist peaksime alati läbi viima lühikese sooja -up -etapi, et soodustada vereringet ja valmistada lihaseid venitamiseks. Kerged kardiotreeningud või dünaamilised harjutused, näiteks käe ringid või jalgade kõikumised, on head viisid keha äratamiseks.

2.rahunema: Venituse ajal peaksime jääma rahulikuks ja ei tohi ega hüpata. Sootud venituse saavutamiseks piisab lühikestest, kontrollitud liigutustest.

3.Hingama: Hingamine on venituse oluline aspekt. Me peaksime alati sügavalt hingama ja hindama kogu venituse lõdvestunud.

4.Vältida valu: Venitamine ei tohiks kunagi olla valus. Kui tunneme valu, peaksime vigastuste vältimiseks viivitamatult vähendama või lõpetama venituse.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

1.Kui tihti peaksin venima?
Venituse sagedus varieerub sõltuvalt individuaalsetest eesmärkidest ja aktiivsuse tasemest. Paindlikkuse parandamiseks on soovitatav venitada vähemalt kolm kuni viis korda nädalas.

2.Kas peaksin venitama enne või pärast treenimist?
Lühike, dünaamiline soojenemine enne treeningut võib aidata lihaseid soojendada ja vereringet soodustada. Tegelik venitamine peaks toimuma siiski pärast treeningut, kuna lihaseid soojendatakse ja tarnitakse verega.

3.Kui kaua peaksin venima?
Venituse kestus võib sõltuvalt treeningprogrammist erineda. Reeglina tuleks staatilisi venitusi hoida umbes 30 sekundit lihasrühma kohta. Dünaamilisi venitusi saab läbi viia 8-12 korduse lausetes.

4.Kas ma saan oma paindlikkust parandada vanas eas?
Jah, paindlikkust saab täiustada sõltumata vanusest. Regulaarne ja korralik venitamine võib meie elus igal ajal parandada paindlikkust.

Järeldus

Venitus ja paindlikkus on parema liikuvuse, parema sportliku jõudluse ning lihaste pinge ja valu vähenemise üliolulised aspektid. Regulaarse ja korrektse venimise tõttu saame parandada oma paindlikkust ja nautida parema liikuvuse paljusid eeliseid. Parimate tulemuste saavutamiseks pidage kinni oma rutiinis venitamise ja harjutamise põhijuhistest.