Stressihormoonide mõju treeningule

Stressihormoonide mõju treeningule

Stressihormoonide mõju treeningule

Stress on meie elus igapäevane nähtus. Olgu selleks tööpinge, rahalised mured või isiklikud probleemid, võib stress avaldada negatiivset mõju meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Üks stressi suurimaid mõjusid meie kehale on stressihormoonide vabanemine. Need hormoonid mõjutavad otseselt ka meie treeningut ja võivad mõjutada meie sportlikku sooritust nii positiivselt kui ka negatiivselt. Selles artiklis vaatleme lähemalt stressihormoonide mõju treeningule ja seda, kuidas saame neid mõjusid oma treeningueesmärkide saavutamiseks optimeerida.

Mis on stressihormoonid?

Stressihormoonid on keemilised ained, mida organism toodab vastusena stressiolukordadele. Kaks kõige olulisemat stressihormooni on adrenaliin ja kortisool. Adrenaliini toodetakse lühikese aja jooksul ja selle ülesanne on valmistada keha ette lenda või võitle reaktsiooniks. See suurendab südame löögisagedust, parandab lihaste verevoolu ja suurendab energiavarustust. Kortisool seevastu vabaneb pika aja jooksul ja sellel on ainevahetust reguleeriv toime. See tõstab veresuhkru taset, tõstab meeleolu ja vähendab põletikku kehas.

Stressihormoonide positiivne mõju treeningule

Stressihormoonid võivad meie treeningut mitmel positiivsel viisil mõjutada. Näiteks adrenaliin võib suurendada jõudlust treeningu ajal, parandades lihaste kontraktsiooni ja suurendades valutaluvust. Samuti võib see parandada vaimset erksust ja keskendumisvõimet, mille tulemuseks on parem tehnika ja kognitiivsed võimed treeningu ajal.

Kortisoolil on ka mõningane positiivne mõju meie treeningule. Sellel on põletikuvastane toime ja see võib vähendada lihaste valulikkust ja vigastusi. Kortisool reguleerib ka ainevahetust, mis võib kaasa tuua kiirema rasvapõletuse ja võib seetõttu olla abiks kaalu langetamisel. Samuti võib see parandada taastumist pärast treeningut, vähendades lihaskoe lagunemist.

Stressihormoonide negatiivne mõju treeningule

Kuigi stressihormoonidel võib olla meie treeningutele positiivne mõju, võib neil olla ka negatiivne mõju, eriti kui see on krooniliselt kõrgenenud. Liigne adrenaliini tootmine võib põhjustada ülestimulatsiooni, mis võib põhjustada närvilisust, unetust ja väsimust. Kortisooli krooniline ületootmine võib seevastu põhjustada lihaste kaotust, kehakaalu tõusu ja immuunsüsteemi nõrgenemist.

Kõrge kortisoolitase võib põhjustada ka söögiisu suurenemist, kuna kortisool on seotud nälja- ja küllastustunde reguleerimisega. See võib suurendada iha ebatervisliku toidu järele ja seega takistada kehakaalu langetamist.

Stressihormoonide mõju optimeerimine treeningule

Selleks, et optimeerida stressihormoonide mõju meie treeningule, peame välja töötama strateegiad stressiga toimetulemiseks. Siin on mõned näpunäited, mis võivad aidata.

Stressi juhtimise tehnikad

Meie keha reageerib erinevat tüüpi stressile, seetõttu on oluline õppida tõhusaid stressijuhtimise tehnikaid, mis võivad stressi vähendada. Nende hulka kuuluvad näiteks lõdvestusharjutused, nagu jooga, meditatsioon või hingamistehnikad. Regulaarne stressijuhtimine võib aidata leevendada kroonilise stressi sümptomeid ja minimeerida stressihormoonide mõju treeningule.

Piisavalt und

Unel on stressihormoonide reguleerimisel ülioluline roll. Piisav uni 7-9 tundi öösel võib aidata vähendada kortisooli taset ja toetada taastumist pärast treeningut. Unepuudus seevastu võib viia stressihormoonide taseme tõusuni ja halvendada sooritust treeningu ajal.

Tasakaalustatud toitumine

Tasakaalustatud toitumine on oluline ka selleks, et optimeerida stressihormoonide mõju treeningule. Puuvilju, köögivilju, täisteratooteid ja lahjat valku sisaldav dieet võib aidata reguleerida kortisooli taset ja varustada keha treeninguks vajalike toitainetega.

Regulaarsed pausid

Regulaarsed pausid on olulised, et kaitsta keha ülepinge eest ja reguleerida kortisooli taset. Liigne treening võib põhjustada stressihormoonide liigset tootmist. Oluline on anda kehale piisavalt aega taastumiseks ja vähendada stressihormoonide mõju treeningule.

Korduma kippuvad küsimused

1. Kas stress võib põhjustada lihaste kaotust?

Jah, kõrge kortisoolitase võib põhjustada lihasmassi kadu, sest kortisool võib soodustada lihasvalkude lagunemist. Selle põhjuseks võib olla krooniline stress või liigne treening.

2. Kas stress võib rasvapõletust mõjutada?

Jah, kõrge kortisoolitase võib rasvapõletust halvendada, sest kortisool pärsib rasvkoe lagunemist ja soodustab rasva ladestumist. See võib takistada kehakaalu langetamise edenemist.

3. Kuidas minimeerida stressi mõju treeningule?

Tõhusad stressijuhtimise tehnikad, nagu lõdvestusharjutused, piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja regulaarsed pausid, võivad aidata vähendada stressi mõju treeningule. Oluline on kaitsta keha kroonilise stressi eest ja anda piisavalt aega taastumiseks.

4. Kas stress võib treeningu ajal jõudlust parandada?

Jah, vastusena stressile vabanev adrenaliin võib parandada treeningu ajal jõudlust, parandades lihaste kokkutõmbumist, suurendades valutaluvust ja suurendades vaimset erksust. Kroonilisest stressist tingitud adrenaliini vabanemist tuleks aga vältida, kuna see võib viia ülestimulatsioonini.

Järeldus

Stressihormoonidel on meie treeningule oluline mõju. Kuigi adrenaliin võib ajutiselt jõudlust parandada, on sellel kroonilise stressi korral negatiivne mõju. Kortisool seevastu võib omada põletikuvastast toimet ja avaldada positiivset mõju ainevahetusele. Siiski tuleks vältida liigset kortisooli taset, kuna see võib põhjustada lihaste kaotust ja kaalutõusu. Kasutades stressijuhtimise tehnikaid, magades piisavalt, toitudes tasakaalustatult ja tehes regulaarseid pause, saame minimeerida stressihormoonide mõju oma treeningule ja saavutada treeningueesmärke tõhusamalt.