Esmaabi spordivigastuste korral: mida teha
Esmaabi spordivigastuste korral: mida teha Spordivigastused on tavaline probleem, millega paljud inimesed treeningu või sporditegevuse ajal kokku puutuvad. Kuigi ennetus on alati parim tegevus, tuleb aeg-ajalt siiski ette vigastusi. Selles artiklis räägime peamistest toimingutest, mida spordivigastuste korral teha, et anda esmaabi ja soodustada kiiremat taastumist. Verevalumid ja lihaspinged Verevalumid ja lihaspinged on spordis kaks kõige levinumat vigastust. Need võivad tekkida löögi, kontrollimatute liigutuste või ülepinge tõttu. Siin on mõned sammud, mida peaksite tegema, kui teil on verevalumid või lihased: 1. Puhka:...

Esmaabi spordivigastuste korral: mida teha
Esmaabi spordivigastuste korral: mida teha
Spordivigastused on tavaline probleem, millega paljud inimesed treeningu või sporditegevuse ajal kokku puutuvad. Kuigi ennetus on alati parim tegevus, tuleb aeg-ajalt siiski ette vigastusi. Selles artiklis räägime peamistest toimingutest, mida spordivigastuste korral teha, et anda esmaabi ja soodustada kiiremat taastumist.
Verevalumid ja lihaspinged
Verevalumid ja lihaspinged on spordis kaks kõige levinumat vigastust. Need võivad tekkida löögi, kontrollimatute liigutuste või ülepinge tõttu. Siin on mõned toimingud, mida peaksite tegema, kui teil on verevalumid või lihased:
1.Vaikne: Esimene meede on vigastatud kehaosa puhata, et vältida edasisi kahjustusi. Heitke pikali ja proovige vältida liikumist.
2.jahutamine: Jahutamine on oluline samm turse ja põletiku vähendamisel. Tehke vigastatud kohale külma kompressi või jääd umbes 15–20 minutiks iga kahe tunni järel.
3.kokkusurumine: Turse edasiseks kontrollimiseks võite vigastatud kohta kergelt suruda elastse sideme või sidemega. Kuid olge ettevaatlik, et mitte liiga tihedalt siduda, kuna see võib verevoolu piirata.
4.kõrgus: Verevoolu parandamiseks ja turse vähendamiseks tõstke võimalusel vigastatud piirkonda kõrgemale. Näiteks asetage kahjustatud põlve või küünarnuki alla padi.
Kui valu mõne päeva möödudes ei taandu või süveneb, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.
Nikastused ja sidemete rebend
Sporditegevuse, eriti järsu suunamuutuse ja kiirete liigutustega kaasnevad nikastused ja sidemete rebend on tavalised. Siin on mõned sammud, mida peaksite tegema, kui teil on nikastus või sideme rebend:
1.Vaikne: Nagu verevalumite või lihaste tõmbamise korral, on edasiste kahjustuste vältimiseks oluline vigastatud kehaosa puhata. Vältige kahjustatud jäseme koormamist.
2.jahutamine: Jahutus on oluline ka nikastuste ja sidemete rebenemise korral, et vähendada valu ja turset. Tehke vigastatud kohale külma kompressi või jääd umbes 15–20 minutiks iga kahe tunni järel.
3.kokkusurumine: Kasutage elastset sidet või sidet, et vigastatud piirkonda kergelt kokku suruda ja turse kontrollida. Olge ettevaatlik, et mitte asetada sidet liiga tihedalt, et mitte piirata vereringet.
4.kõrgus: Tõstke vigastatud piirkond üles, et parandada verevoolu ja vähendada turset. Tõstke kahjustatud jalg või käsi padjale.
Kui valu püsib või süveneb, tuleb vigastuse hindamiseks pöörduda ka arsti poole.
Murtud luud
Luumurrud võivad tekkida sportimisel, eriti kontaktispordi või kukkumise ajal. Luumurru korral on vigastuse stabiliseerimiseks enne professionaalse meditsiiniabi saabumist olulised teatud sammud:
1.Vältige liigutusi: Kui luu on katki, on oluline mitte avaldada vigastatud kohale survet ega liigutada. Püüdke hoida ala võimalikult liikumatuna.
2.jää rahulikuks: Rahustage vigastatut ja julgustage teda rahulikuks jääma. Proovige nende hirmu või paanikat vähendada.
3.Tehke hädaabikõne: Professionaalse arstiabi saamiseks helistage hädaabiteenistustele või laske kellelgi teisel seda teha.
Professionaalset abi oodates saate valu leevendada, tehes vigastatud kohale külma kompressi või jääd.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kui kaua peaksin spordivigastust jahutama?
Turse vähendamiseks peaksite iga kahe tunni järel vigastatud kohta jääs hoidma umbes 15–20 minutit.
2. Millal peaksin arsti poole pöörduma?
Kui valu mõne päeva pärast ei taandu või süveneb, tuleb pöörduda arsti poole. See kehtib ka siis, kui teil on raskusi teatud jäsemete liigutamisega või kui teil on tugev valu.
3. Kas nikastuse või sidemerebendiga võib sporti teha?
Te peaksite vältima treenimist, kuni vigastus on täielikult paranenud. Konsulteerige arsti või füsioterapeudiga, et teha kindlaks, millal saate oma treeningtegevust jätkata.
4. Mis saab siis, kui aitan kedagi, kellel on luumurd ja kellel pole meditsiinilist ettevalmistust?
Sel juhul on oluline jääda rahulikuks ja kutsuda professionaalset arstiabi. Ärge proovige pausi ise seadistada.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et spordivigastuste korral on oluline kahjustatud piirkond puhata, rakendada jahutamist, kompressiooni ja tõstmist ning tõsiste vigastuste korral pöörduda professionaalse arsti poole. Nõuetekohase esmaabi andmisega saate kiirendada taastumist ja vältida pikaajalisi tüsistusi.